Scrumist on saanud üks kõige edukam tarkvara agiilse arendamise metoodika organisatsioonide, arendajate ja juhtide jaoks. Scrumi kasvavat populaarsust võib seletada tema suutlikkusega tõsta ja võimendada investeeringult teenitavat tulusust ning võimega ühendada juhtkonda ja arendajaid firma ärieesmärkide saavutamise nimel. Scrummi on lihtne mõista ja rakendada, koolitusprogrammid on olemas ja töötavad. Scrumm pakub paindlikku raamistikku, mis aitab suurtel meeskondadel keskenduda sihile, et  ühiselt, kogu meeskonnaga, saavutada iga sprindi ülesanded.
„Scrumi raamistik aitab meeskondadel saada ülitõhusaks. See suunab arendajaid tootma suuri tarkvara osi ja tehes seda murdosa jooksul ajast, mis kulub tavaarenduspraktikas“ – ütles Jim Cundiff, Scrum Alliance’i tegevjuht. „Samuti teeb scrum defektid meeskonnale koheselt nähtavaks“, lisab Cundiff. „Lihtsalt öeldes – scrum parendab tõhusust ja aitab organisatsioonil ülesannetega toime tulla.“

Tõhus lähenemine tarkvara arendamisele

Scrum on paindlik tarkvara arendamise raamistik. Töö põhineb tsüklilisusel, mille etappe nimetakse sprintideks. Sprindi kestus on tavaliselt kaks kuni neli nädalat. Igaks sprindiks võtavad meeskonnad töösse tähtsuse põhjal järjestatud ülesanded, lähtudes kliendi vajadustest. Ülesandeid nimetatakse user story’deks (kasutuslugudeks), nii et funktsioonid, mida arendatakse eelkõige, on kliendile kõige suurema väärtusega. Iga sprindi lõpus tarnitakse potentsiaalselt kasutatav tarkvaratoode kliendile.

Lihtne raamistik

Scrum koosneb kolmest rollist, kolmest tegevusest ja kolmest artefaktist.  

Kolm rolli:

• Tooteomaniku roll (Product owner). Rolli ülesanne on tagada projekti äriline väärtus.
• Scrum master’i roll.  Antud roll tagab, et meeskond on tegus ja tõhus.
• Ise organiseeruva Meeskonna (Team) roll.

Kolm tegevust (tseremooniat)

• Planeerimine (Sprindi planeerimise koosolek).
• Teostus (igapäevane scrumi koosolek).
• Ülevaatus (Sprindi ülevaatuse koosolek).

Kolm artefakti (ülesannete tähtsusjärjestamiseks ja jälgimiseks)

• Toote backlog (tegemata tööde nimekiri)
• Sprindi backlog
• Sprindi burndown (näitab, kui palju on juba tehtud ja kui palju jääb veel teha)

Ajas läbiproovitud protsess

Kui Jeff Sutherland lõi scrumi protsessi 1993. aastal, siis ta laenas mõiste „scrum“ ühest võrdlusest, mille võtsid kasutusele aastal 1986 Takeuchi ja Nonaka oma uuringus. Uuringu publitseeris Harvard Business Review. Selles võrreldi hästitoimivaid mitmefunktsionaalseid meeskondi scrumi positsiooniga, mida kasutavad ragbi (rugby) meeskonnad (vaata video)

Ken Schwaber formaliseeris protsessi kogu tarkvaraarenduse tootmisharu tarbeks esimeses scrumi-teemalises artiklis, mida ta presenteeris OOPSLA’s 1995. aastal (Object-Oriented Programming Systems, Languages and Applications konverents)

Sellest saadik on scrum muutunud üheks juhtivaks suunaks agiilsete arendusmetoodikate hulgas. Seda kasutavad Fortune 500 firmad üle kogu maailma.